Posted by: Mirri | märts 30, 2008

Kas eestlane on lehm?

Lehm on loom, kes ei saa tagurdada. Käi teisega ring ära kui tahad teda tahapoole saada. Minu põllumehest vanaisa armastas oma naabrimehe kohta ütelda, et see on üks lehma moodi olevus. Et kui midagi ütleb, siis sinna kinni ka jääb, ükski argument teda ei veena. Ta ei kuulagi argumente.

Mulle tundub, et eestlaste seas on tegelt alati olnud väga suur protsent lehmatõugu isendeid.
Baltisaksalased tituleerisid eestlasi halva õpivõimega rumalalt jonnakateks inimesteks.

Ise me laulsime: “Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga, ei kummarda ta saksa ees, ei tõmba küüru selga!

Tõenäoselt oli see jonnakus ja ” õpivõimetus” (st võõra kultuuri aeglane omaksvõtt) suur tegur eestlaseks saamisel. Aga kas see omadus on ka kasulik eestlaseks olemisel? Nüüd oleme juba pikka aega vabad. Aga ikka ei suuda kuulata teisiti arvaja argumente (ntx sambatants). Kohe läheb lahti sõim ja teisiti arvaja isiku halvustamine.

Ja Riigikogu liikmed ei kummarda rahva ees ega tõmba küüru selga. Sest rahvas on ju see, kes vanasti oli mõisnik, kõrgema võimu kandja.

Advertisements

Responses

  1. niisama mõlgutan (kell jäi keeramata, nyyd uimane selline..)

    on on veislasi, aga on ka ahve, hunte, sigu ja muudsugu zoopargi kasvandikke.
    isegi linnukesi leidub – kanu ja kakulisi, ööbikuid ja pasknääre.
    ussisugu on ja muid roomajaid.
    kyyry selga tõmbavatest meenuvad vaid kassid
    (kaamel juba ongi kyyrakas, tema pigem sylitab
    kui teda palju tylitad.
    lõppude lõpux on inime ikka liik imetajaid , kelles voolab kiskja veri, ainult et murdma kipub peamiselt just kodu lähedalt ja tihti lihtsalt lõbu pärast – mida muud sugulased ju ei tee

  2. Tjah, kassiküür on eriline. Selles laulukeses vist mõteldi midagi muud 🙂 .
    Aga Ergma tõmbas just kassiküüru selga, kui Saar temalt küsimusi küsis. 😉

  3. aga
    kui eestlane on lehm, siis – lypsab suust – exole.
    kes teda lypsab? v on ta aher?
    ja mis rahvusest on pull (ning pullivendadest pulli vennad)

    veel meenuvad mul naiivkaunid vasikasilmad võrratute ripsmete raamistuses

    ja kergendustunne teadmisest, et nad(lehmad siis) ei lenda …
    või siiski ?

  4. Kui nüüd teemat Vari stiilis edasi arendada, siis peaks eestlane vist India püha lehm olema. Keda keegi ei lüpsa ega toiduks ei tapa.

    Aga kõik lapsed teavad, et pull on isane lehm. 🙂

    Kas Indias ka pühad pullid ringi jalutavad või kuulub pühadus ainult emastele veistele?

  5. Tegelikult rääkis mu vanaisa murrakut. See ei olnud võru keel, see oli mõniste keel. Ja lehma kohta üteldi tavaliselt “elläi”. Ja elläi oli nii pull kui ka lehm. Elläi vaste on kirja keeles elajas. Aga elajal on praeguses eesti keeles hoopis teine alltekst. Veis on aga väga ametlik kirja keele sõna, ma pole kindel kas minu vanaisa seda üldse kunagi kasutas.

    Seega tekkisid mul tõlkeprobleemid. “Kas eestlane on elajas?” või “Kas eestlane on veis?” tekitaksid hoopis teistsuguse emotsiooni, kui mul kavas oli. Mina tahtsin rõhutada just seda võimetust tagasi astuda (nii sõnas kui teos). Elajas ja veis aga loovad üks julmuse ja teine laiskuse eelhäälestuse.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: