Oponendi kohtlemine on keeruline. On oponente, kelle puhul saab soovitud tulemuse ainult juhul, kui käituda ainult nagu Suur Karvane Mammutitapja ja teinekord tuleb olla suur sõnaseadja nagu mõni Benjamin Disraeli. Ja tavaliselt on need oponentide hulgad ühisosata. Mammutitapjale alluvatele ei mõju argumendid ja argumente ootava võid maha lüüa ja tükkideks lõikuda. Iga tükk jääb ikka oma juurde.
Sain oma esimesed liidrikogemised umbes kaheteistkümneaastaselt. Olin nimelt oma tänava jalgpallimeeskonna kapten. Ainuke tüdruk kambas aga absoluutne autoriteet. Olin nimelt ülikiire taibuga ja enamusest kaaslastest tugevam. Reegleid ma teadsin ja mu juristiharidusega isa õpetas oma lapsi argumenteerima. Seega läksid edukalt käiku nii Suure Karvase Mammutitapja kui ka Disraeli meetodid, sõltuvalt kellega oli tegemist. Aga distsipliin oli meil hea ja naabertänava võistkond sai armutult pähe. Meie pere ära kolimisega lõppes ka minu karjäär jalgpallimeeskonna kaptenina.
Aga sellest asjast saadik tajun ma millal saab ennast kuulama panna vaid Suure Karvase Mammutitapja meetoditel ja millal tuleb argumenteerida.
Tavaliselt tituleerib inimene oma oponendi värdjaks, kui ainus, keda oponent võiks kuulata, on Suur Karvane Mammutitapja.
Aga mida teha värdjatega praeguses ühiskonnas? Mida teha värdjaga, kelle armetu elu üks naudinguallikas on kaasinimeste mõnitamine?
Mida ntx teha värdjaga A?
Mirri mõtted 
Lohutagem end sellega, et alati võib minna hullemini. Mõelda vaid, kui ar@erl oleks homoseksuaalne…
By: priitp on veebruar 25, 2008
at 9:58 p.l.
Mis siis teisiti oleks?
Seksuaalne suunitlus A puhul ju oluline ei ole. Ta tahab meeletult tähelepanu, maksku mis maksab. Sest mõnu mõnitamisest pole, kui puudub publik.
Ja tähelepanu saavutamiseks kõlbavad tal kõik vahendid. Ei mingeid moraalseid tõrkeid.
By: Mirri on veebruar 26, 2008
at 7:21 e.l.
ma arvan, et tuleb lihtsalt see tähelepanu andmata jätta. keegi ei jaksa väga kaua üksi karjuda.
By: Kati on veebruar 26, 2008
at 11:14 e.l.
Tegelikult on Katil õigus. See vist ongi ainus ratsionaalne võimalus sellistega ühist maailma jagada.
Aga mõnikord vihastad ja unustad selle tõe, et igasugustest liputajatest tuleb rahulikult mööda jalutada.
By: Mirri on veebruar 26, 2008
at 11:34 e.l.
mõistetav.
aga sellest vihastamisreaktsioonist nad saavad lihtsalt hoogu juurde. õigemini seda nad ootvadki.
By: Kati on veebruar 26, 2008
at 11:41 e.l.
Mirrilt: Kõrvaldasin selle kommentaari, sest ilus see ju polnud. Aga mina olin selle täielikult unustanud. Vabandan, kui keegi seda tõsiselt võttis. Sest kommentaarides on jama kuipalju. Lugege kas või Päevalehte.
By: Ain on veebruar 28, 2008
at 8:25 e.l.
Kuna eelnev (Aini) kommentaar on kirjutatud selliselt, et lugejale jääb mulje, nagu kirjutajaks oleksin mina, siis arusaamatuste ärahoidmiseks teatan, et eelnev kommentaar ei ole minu kirjatöö.
Lugupidamisega,
Ain Saar
Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1
http://www.noortekolonn.org
By: Ain Saar on veebruar 29, 2008
at 2:12 p.l.
Mina küll ei osanud nime Ain kellegagi seostada, sest see on populaarne nimi umbes kolmekümneaastaste seas. Selle viite Ain Saarele tegi Araterl isiklikult. Aga eks see ole teie oma seltskonna probleem, kes kellest mida teab või arvab. Lugesin nüüd selle Vaba-Sõltumatu Noortekolonni kohta internetist. Oli huvitav lugemine. Ikkagi meie reaalne ajalugu. Ma loodan, et selle Ain X postitus Ain Saarelt liiga palju ajakulu ei nõudnud.
By: Mirri on veebruar 29, 2008
at 6:22 p.l.
Tänan Mirre.
Soovin teile kõigile õnne ja edu.
Ain Saar
By: Ain Saar on veebruar 29, 2008
at 8:09 p.l.
Tiit Blaat / Eesti Ekspress
11.09.2008
1988 kandideeris Ansip EKP Tartu rajoonikomitee II sekretäriks, kuid kukkus valimistel läbi. Teised kommunistid süüdistasid teda liiga vanameelses poliitikas. Tartu täitevkomitee esimees Robert Närska nimetas Ansipit koguni “poliitiliseks prostituudiks”.
Peaminister Ansipi kohta võib olla riigiarhiivis kaks sellist säilikut. Tartu sõjakomissariaadi fondis asub tema Nõukogude armee poliitohvitseri toimik. Veel on KGB poolt Ansipi pere välisreiside kohta peetud väljasõidutoimik.
Robert Närska Ansipi CV on teadlik partei funksionäri karjääri valik
24. oktoober 2007
25. novembril 1988 arutati EKP Tartu rajoonikomitee pleenumil muude küsimuste seas ka II sekretäri valimist. I sekretär Peep Tarre tegi ettepaneku valida II sekretäriks Andrus Ansip. Teie sõnavõtu sisu, mis on talletatud arhiivis protokollis, oli järgmine: “Kas Sinu seisukohad on praeguseks tõeliselt muutunud võrreldes selle aasta veebruarisündmustega Tartus? Sinu arvates eksisteerib alati kaks seisukohta – Sinu oma ja vale seisukoht. Oled poliitiline prostituut.”
Olin jaanuaris täitevkomitee aseesimeheks saanud ja kui olid need veebruari sündmused, siis Vanemuise tänav oli mõlemalt poolt kinni pandud. Sinna pääsemiseks olid välja jagatud mingid rinnamärgid, mida kanti kuuerevääri teisel poolel. Kadunud Rein Kuku, kes oli siis täitevkomitee aseesimees, võttis mind kaasa, kuna minule seda märki polnud pandud. Läksime esimestest Pälsoni tänava poolsetest valvuritest mööda. Siis ma nägin, et seal olid tuletõrjeautod ning kilpide, kumminuiade ja koertega miilitsad. Tulin täitevkomitee majja (endise Pälsoni, nüüd Pepleri ja Riia maantee nurgal – toim) tagasi. See langes ajaliselt peaaegu kokku sellega, kui Riia tänavat pidi tulnud noored jõudsid oma demonstratsiooniga Pälsoni tänavale. Ühiselamute juures oli tänav tõkestatud. Seal olid miilitsad kilpide, kumminuiade ja koertega. Kui need noored läksid täitevkomitee maja eest mööda, hakkasid teiselt poolt miilitsad koertega vastu tulema. Kui demonstrandid olid jõudnud vana meditsiinikooli maja juurde, siis tulid miilitsad vastu ja lasid koerad neile peale. Need lapsed hüppasid üle aedade, koerad taga. Vaatasin seda võigast pilti ja Ansip tuli samal ajal minu juurde. Ta hakkas selgeks tegema, kuidas miilits ei oska oma tööd teha ega koeri käsutada. Koerad oleks tulnud varem lahti lasta ning tema sõnad olid need: see, keda koer on korra näksinud, see enam tänavale ei tule
By: Vahur on jaanuar 5, 2011
at 3:28 p.l.