Hull lugu

Minu korteri kohal on korter, mida omanik välja üürib. Praegu on üürnikeks kaks tudengineiut. Vahete-vahel on neil ikka külalisi ja pidu jõuab ka minu kõrvadesse aga ma pole sellest probleemi tekitanud. Inimesed lõõgastuvad ja lärm ei ületanud minu taluvuse piire. Eile oli Eurovisiooni lõppkontsert ja üleval oli väga lõbus. Kontsert sai otsa ja varsti oli rahu majas. Läbi une kuulsin hiljem küll mingit lärmi aga ma magasin rahus edasi.
Hommikuks selgus aga kole lugu. Esimese korruse trepikoja laes jookseb gaasitoru. See toru oli üsna vastu lage aga sõrmed ikka mahtusid lae ja toru vahele. Ülemise korteri külalised otsustasid lahkudes gaasitoru abil natuke lõuga tõmmata. Toru paindus laest umbes 40 cm kaugusele ja ühenduskohast hakkas gaas välja sisisema. Poisid panid plehku. Õnneks juhtus keegi hilja koju tulema ja gaasi lõhna tundes kutsus avarii välja. Tänu temale oleme siis elus.
Gaasimees aga ütles, et meie juhtum polegi erandlik. Neid lõuatõmbajaid olla ikka.
No mis värk on? Et purjuspäi inimesi surnuks sõidetakse, tundub juba normalne värk olevat. Kas ongi normaalne, et me enam üldse oma tegude eest ei vastuta? Olgu see siis suur poliitika või mingi kortermaja elanike elud.

Advertisements