Posted by: Mirri | november 8, 2008

Ma tahaksin pommi panna!

Wild kirjutab:
Enamuse blogipallide ja suurejooneliste auhindade viga- algul saavad neid normaalsed inimesed, siis natuke vähem normaalsed ning lõpuks on asi kõigil ebarditel käes, isegi mulle pudeneb vahel midagi.

Teeks väikese reformimise katse ja üritaks leiutada nähtuse, millega igaüks piki pead ei tohiks saada.
Ma pakun välja Ogara Emase Karika.”

Mina alustaksin sellest, et saadaksin talle kohe pommi 🙂 . pomm

Mitte tigedusest vaid põhimõtte pärast, umbes nii nagu Osama bin Ladengi tegutseb.

Kui ma olin algkoolilaps, sain ma elu esimese kettkirja, kus oli ilus tekst, kuidas palju raha saada. Kirja lõpus oli viis nime, kellest kõige esimesele tuli saata üks rubla. Siis tuli see nimi välja jätta ja oma lõppu panna ning saata viiele uuele inimesele. Asi tundus ahvatlev ja ma küsisin isalt seda rubla. Isa selgitas mulle siis kettkirjade tegelikku sisu ja me koos arvutasime palju läheb aega, et kõik maailma inimesed sellesse ketti oleks haaratud.

Ka see blogiauhind on loomult kettkiri ja Eesti blogijate jaoks suhteliselt kiire täitumusega. Ka Wildi pakutud pomm täidab kogu blogiruumi kui ta käiku jääb. Aega läheb ainult natuke rohkem. Aga mitte see pole asi, millest ma tahan rääkida. Asi on selles, mida need kettkirjad taotlevad.

Auhind on sümpaatiaavaldus kaasblogilale. No mingi sõbrapäeva stiilis tõdemus, et kaasblogija meeldib sulle. Keegi ei kaota oma rubla ja ka ebardid (? kuidas need on Wildil määratletud?) tunnevad , et keegi neist hoolib.

Pommi saatmine ütleb, et blogija on … kes? Ehk ebard?? Hm, läheb aega vähe või palju, saame kõik selle hinnangu osaliseks. Ja maailmas saab jälle tõde maksma pandud. 😉

Mulle meenub ühe eduka USAs töötava inimese intervuu Postimehes. Koolilapsena oli ta olnud vahetusõpilane USAs. Ta ütles, et nädala jooksul USA koolis sai ta rohkem tunnustust kui Eestis kogu kooliaja jooksul kokku.

Tõenäoselt tekivad pommipanijad kontrastiks auhinnaandjatele igal pool. Huvitav, kas Eestis toimub see kiiremini kui mujal?

Advertisements

Responses

  1. Nojah, me võiksime siin Eestis lisaks sõbrapäevale tõepoolest sellise päeva tekitada, kus saadaksime kaasinimestele sõnumeid stiilis: “Sa oled mölakas”.

  2. Indrek, aga Eestis on see päev ju iga päev 🙂 Aga ma kardan, et see Wildi eneseksjäämiseiroonia on ka natuke sedamoodi eestlaslik käitumine, et “ei oska midagi teha kui kiita saan, iroonitsen siis vähemalt”

  3. Oudekki, mulle tundub, et sul on õigus ja sõimupäevi on meil piisavalt. Ja tõenäoselt on sul ka Wildi suhtes õigus. On ju tavaline, et kui sa tunnustad eestlast, siis võid saada vastuseks vastu pead. Umbes nii, et ütled siira rõõmuga kellelegi, et tal on ilus kleit ja saad vastuseks, et oh, mis, see ju üks vana kalts. No ja eks tunned ennast siis ebamugavalt, et ronisid sinna, kuhu sul asja polnud.

  4. eee….mmmm … kuna ma ei saa aru , … aga et ma pole mitte midagi saanud …
    siisvõix ju … see ogara auhind … pliiz, mulle

  5. Mirri, sina värvisid selle tumedatesse värvidesse!
    Mina lisasin pommile kujunduse ja ilusat mõtet.
    Sõna on kah pomm – nii heas kui halvas mõttes. Ma ei hinda seda, miks Wild seda tegi, kuid ma tean, et minu mõte kannab endas huumorit ja lõbusust.
    Mina siinkohal andsin edasi LÕBUSA POMMI.
    Vari – seda saab vaid kaks anda, tellimuse võid teha Valgeseelikule 🙂

  6. Varjule: Mõni kipub siin sündmustest ette. Iga asi tuleb omal ajal või natukene hiljem! Selle ogaruse auhinna saab igaüks meist niikuinii. Seniks aga kannatlikku meelt. 🙂

  7. Hm. No eks ilu ole vaataja silmades. Ma ei ole Ninataga blogi lugeja, kuigi, jah mõnikord olen sinna sattunud. Aga kui keegi ilustab midagi teist halvustades, siis ma lahkun. Isegi õlgu ei kehita.

    See Uruguai kujuke võiks edasi rännata. Pole tal häda midagi. Seesuguse väljanägemisega auhindu antakse ka meil. Kas mitte sellel Elioni korraldatud jalgrattamaratonil ei jagatud umbes samasuguseid? Ei mäleta, et keegi oleks selle põlgusega tagasi lükanud, et tema suurepärane isik ei talu niisugust labasust.

    No ja ma arvan, et mitte keegi meist ei võta seda kujude jagamist kui püha üritust. Lihtsalt meeldiv ja kergelt huumorimaiguline vahepala tavablogimises. 🙂

  8. Mis see Ninataga siin eputab. Asi on ühemõtteline ja tema olukorras ei jäägi muud üle, kui tuleb pommi ilustada.

  9. […] Ma vaatan, et olen Mirri juures saanud näitlikuks õppevahendiks ehteestlusest. […]

  10. Hm. Eks inimesed hinda ennast tihti üle. Soovunelm ja tõsielu läheb segamini. 🙂
    Wild on siiski vaid juhuslik näide. Ōppevahendiks olemiseni on tal veel pikk tee minna. Olen nimelt ülivaliv õppevahendite osas. 🙂


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: