Posted by: Mirri | november 5, 2008

Rõõm ja rahulolu

No nii, tänane öö on möödas ja magamist jäi väheseks. Aga positiivseid emotsioone sai kuhjaga. Obama võitis ja suurelt! Tegelt seletasid mu head tuttavad USAs juba septembris, et Obama võit on raudpoltkindel aga ma ikka kõhklesin. Kunagi ei tea, mis jamad võivad tulla. Nojah, ma annan endale aru küll, et ega meie (st Eesti) seisukohalt see nii väga oluline polegi, kes on USA president aga… Kui ikka asepresident propageerib jääkarude tapmist, abordi keelustamist ja seisab vastu relvaseaduse karmistamisele, siis on asi kehv! Ja halvasti mõjuks see ka meile, sest see kuidas asjasse suhtub maailmas nii mõjukas riik nagu USA, mõjutab ka meid.

Ja mulle on alati Demokraadid rohkem meeldinud. 🙂

Mitteolulist ka: Obama perekond mõjub ülipositiivselt. Tulevane esileedi on säravalt kaunis ja lapsed väga armsad.barack-obama404_672648c

Lisa (06.11.08): Kuna analyytiku viidatu (vt esimene kommentaar) võib aadressilt kaduda, siis kleepisin selle puna-musta pildi siia. _45176572_466

Advertisements

Responses

  1. Nii-nii. Kena pilt. Loomulikult.
    A ma paneks nüüd ühe teise. Sellest valimisööst. Ja pilt on tehtud siis peale kõnet. Kui kui nad kõik pärast lavale ronisid.

    http://news.bbc.co.uk/2/hi/in_pictures/7710108.stm

    (Ma ei oska öelda, neid pilte seal muudetakse mõnikord, aga niisiis see esimene, Obama ja naine ja kaks last. Valimisööl. Pärast kõnet. Kui sellel konkreetsel aadressil on pilt ära muudetud, siis ehk leieb mujalt.)

    Ühesõnaga – huvitav. Kõigepealt tuli siis Obama naine ja siis pärast lapsed ka. Vaataks ehk riiete VÄRVE. Kas pole kuidagi… ma ütleks sümboolne.

    OK! Muidugi võib see olla pisut üle fantaseeritud ja see must – no ühesõnaga, see teema on ka, et Obama vanaema suri just äsja. Aga ikkagi.

    Punane & Must.

    😉

  2. Minu meelest on ka see kena pilt. Ja arvan samamoodi, et värvivalik on seotud leinaga.

  3. Mulle ka vàga meeldis, et USA president ronis anarhistlikes vàrvides lavale 😛

  4. Vot jah. Niisugust sümbolistlikku sõnumit on ikka paganama raske… kuidas seda nüüd öelda – seda ei saa ju kuidagi tõestada.
    Ja pealegi ei tea me, et mis tähendus neil värvidel Ameerikas ja Obama jaoks konkreetsemalt võiks olla. Ja täpsemalt.

    No mina nägin, jah, seda pärast kõnet. Kas nad käisid enne ka laval? Mingi klipp justkui oli, et käisid ja siis Obama läks pulti. Ühesõnaga ma ei näinud kõik otse.
    Aga see pärast kõnet see oli küll. No et alguses tuli naine – punase ja mustaga kleit. Ja siis tulid lapsed – punane ja must.

    Eeeh! Raske tõesti. Kiusatus oleks ju tõlgendada seda kui märki. Ja kes naise kleidist aru ei saanud, neile siis nii öelda kinnitav vihje laste näol. Põhimõtteliselt klapib, aga ega seda ikka ära ei tõesta, sellega pean ma muidugi leppima.

    No ja see asjaolu, et vanaema suri. See muudab tõlgendamise veel raskemaks ja mõneti välistab mingid muud lillelised-värvilised variandid. Kui see ülejäänud porukka lavale tuli – Bideni suguharu jne. – seal oli veel lapsi, ja need olid küll eri värvides. Nii palju kui mäletan.

  5. Veel!

    to: Oudekki

    Täpsust seltsimehed!
    USA president ei roninud muidugi neis värvides lavale. Ka mitte Barack Obama, kes saab presidendiks. 🙂 Jaanuaris.

    See värk on ikka peenem. 😉

    ***
    Vaatasin veel seda pilti. OK! Lein janiiedasi. Aga see on ikka liiga demonstratiivne kuidagi. Naise kleit eriti. Pildi peal see nii isegi ei paista, aga otse vaadetes oli see … noh, nagu kargas näkku lausa.

    Ja kui oleks lein… Hüva, üks laps on TÄIESTI mustas. Aga teine DOMINEERIVALT punases jälle. Miks sihuke kombinatsioon? Kui oleks lein, siis oleks midagi… Maeitea – pehmet, sujuvat, tagasihoidlikku näiteks.

    ***
    Kui nii omavahel öelda, siis sihukesed asjad ajavad mind marru, muide. 😉
    Intuitsioon ütleb, et märk on väga selge, aga kindla peale tõestamine on jälle sisuliselt võimatu.

    ***
    Ah-jaa. Obama lips ei tule küll arvesse. See on liiga tüüpiline. Minu meelest. (vt. eelmine pilt, seal umbes samasugune lips.)

  6. Nendest värvidest veel, et me ei pruugi teada tausta.
    Võib-olla, et on miskid värvid, mida leina puhul on soovitav kasutada või mida võib veel kuidagi kasutada, aga mingeid värve-kombinatsioone jälle mitte mingil juhul. Kui tausta ei tea, on raske öelda. Arvestades eriti nahavärvi ja selle seltskonna tavasid-traditsioone jne.
    Ja teisest küljest ei saaks jälle nõuda, et kõik täiesti mustas (või valdavalt mustas-valges-hallis) oleksid niisugusel sündmusel.
    Kui keegi neid taustu teaks veidi, oleks muidugi pisut lihtsam see tõlgendamine.

  7. Ma ei ole selle värvisümboolika asjatundja aga mul on mingi ähmane mälestus nagu oleks punane värv mingis usundis leinavärv. Mu mälus on pilt, kus lesk seisis kadunukese ärasaatmistseremoonial tulipunases kleidis.

    Ahaa, Wikipediast leidsingi, bold on minu tehtud:

    In other parts of Africa, however, red is a color of mourning, representing death. Because of the connection red bears with death in many parts of Africa, the Red Cross has changed its colors to green and white in parts of the continent.

  8. Mina arvasin küll, et kõik teavad, miks Aafrikas on roheline rist ja islamimaades punane poolkuu.

    Imelik, et inimesed kukuvad veidraid seoseid otsima ilma, et nad asjasse süüviksid.

    Loomulikult võib esimesel hetkel lõbus olla ja olukorda oma kultuuri raames tõlgendada.

    Lõpuks aga tuleb ikka mõistus sisse lülitada ja mitte pikalt targutama jääda.

  9. Noojah.
    Kui on ikka nii, et “In other parts of Africa, however, red is a color of mourning” – eks siis ole selle tõlgendamisega muidugi nii ja naa.

    Aga ometi…
    Ometi ei saa ma kuidagi lahti sellest muljest, et need Punane & Must võisid viidata sellele, mida ka Oudekki mainib.

    Ja kui arvestada seda Aafrika traditsiooni, miks siis väiksem laps niisugusel juhul üleni mustas on?
    Pildi pealt, tõepoolest, ei tule see nii selgelt välja, aga nagu ma eespool mainisin, otse vaadatuna oli vihje ikka kuidagi eriti mõjus.
    No ja lõppude lõpuks – nad ei ole ikka aafriklased tegelikult. Ja see vanaema, kes suri, tema ei olnud kohe kindlasti mitte aafriklane.

    Muidugi ei pea seda tingimata Obamaga seostama, see võis olla ka näiteks naise initsiatiiv. Mingi märku andmine tema poolt, et ta pole oma noorusaegade maailmavaatelisi sümpaatiaid unustanud. Näiteks. Kui tal muidugi niisuguseid maailmavaatelisi sümpaatiaid üldse oli.

    Aga need asjad ei ole juhus. Niisuguses kampaanias ei jäeta midagi juhuse hooleks. Ja ma kindlasti ei usu, et Obama või tema kampaaniameistrid ei teadnud, mida naine-lapsed selga panevad. See PIDI olema kooskõlastatud. Või vähemalt pidi kampaaniameister sellele oma vaikiva nõusoleku andma. (Kampaaniameistrist, muide, oli eile Ekspressis pisut juttu. Lahe “taksist”, vähemalt pildi järgi otsustades. 🙂 )

    Ja need kampaaniameistrid – ma ei usu, et nad niisugusel puhul esmajärjekorras Aafrika traditsioone arvestama hakkavad. Kuigi nad võivad seda muidugi pisut teha. Aga nad PIDID aru saama, et võib tekkida selliseid assotsiatsioone, nagu näiteks minul. Selle välistamine ei tule kõne alla. Minu meelest.

  10. Ma ka arvan, et Aafrika traditsioonid ei ole liiga olulised, aga teisest küljest, ma ei tea, kui tugevalt usas see punamust ja anarhism tavateadvuses seotud on.

    Aga äkki olid värvid valitud tasakaalustama oma chief of staff-iks valikut, Rahm Emanuel on küllalt raudse meelelaadiga mees (kes õnneks on raudne ka pro-choice ja kodanikuvabaduste küsimustes seni olnud). Eks näis.

    Indrek, intellektuaalsed mängud ergutavad mõtlemist.

  11. USAs yldiselt punamusta ja anarhismi seosest midagi ei teata, need varvid otseselt midagi kellelegi ei ytle. Siin oli suurem diskussioon selle ymber, et Michelle Obama kleit oli kole ja (vabariiklased markisid) meenutas myrgiamblikku. http://www.nlm.nih.gov/MEDLINEPLUS/ency/images/ency/fullsize/19582.jpg

  12. Oudekki: aga teisest küljest, ma ei tea, kui tugevalt usas see punamust ja anarhism tavateadvuses seotud on.

    Mina ka ei tea. Aga jah. Nagu ma ütlesin, peen värk. Me ei tea, kas see oli vihje, ja kui ka oli, siis me ei tea, kellele see mõeldud oli. No vaevalt muidugi, et päris “tava”teadvusele. 😉 Kui, siis ikka pisut rohkem informeeritud seltskonnale.
    Niisiis võrrand, kus kõik tegurid on muutujad. Seda paraku küll.

    Oudekki: …Rahm Emanuel on küllalt raudse meelelaadiga mees… jne.

    Ei saanud sellest vihjest täpselt aru, kuigi ma vist kusagilt lugesin, et nimetatud tegelene oli ka kampaaniaga seotud või nii.

    Mina mõtlesin küll pigem seda tegelast.

    Strateeg, kes tegi Obama
    Autor: Andrei Hvostov
    Eesti Ekspress, (07.11.2008)

    “Kampaania juht on 60. aastate vasakintellektuaalide esindaja David Axelrod, kes on seda ka välimuse poolest.” 🙂

    (Linki ei julgenud panna, siis spämmisööja sööb kogu mu loo. Püüan ehk eraldi panna pärast.)

    No nõnda. Nii palju kui viidatud artiklist aru võib saada, on tegemist “60. aastate vasakpoolse juudi intellektuaaliga”. Kas sellise CV-ga tüüp ja tema kamraadid võiksid järsku mitte teada, mida Punane & Must sümboliseerib? Väheusutav.

    ***
    Muidex, Oudekki. Ma arvan, et see USA värk vääriks tegelt tunduvalt rohkem tähelepanu, kui sellele Eestis osutatakse. Ma vihjasin ka 8.mai leheküljel, aga ei reageeritud nigu. Isemõtleja ajas oma blogis sellega seoses mingit niisama juttu. Kahjuks.

    OK! Lühidalt siis asi selles, et mis siis saab, kui tulevad tõepoolest muutust. Loe neid minu viidatud asju 8.mai blogist ja surfa sealt edasi. Neid aadresse peaksid umbes teadma ju. Mulle tundub, et seltskond seal on kohati ikka väga tuuris.

    Kuigi, jah, kõigepealt ei ole ju teada, et kas muutused tulevad ja teiseks, et kui tulevad, siis millised. Ma arvan millegipärast, et tõenäosus, et tulevad on raudselt üle 50%. Millised, seda on muidugi üsna võimatu prognoosida.

    A mulle tundub, et Eestis ei olda üldse valmis selleks, et kui muutuste laine siia jõuab – ja ma kaldub arvama, et igal juhul jõuab – et siis selle laine ja paueri pealt saaks ju oma agendat päris lihtsalt promoda. Kusjuures asi on laines ja paueris, mitte niivõrd selles, millised muutused täpselt tulevad. Tähtis on hoog, nii öelda. 🙂
    Ma pole aga siin näinud mingit valmisolekut praktiliselt.

    Seda ka, et asi ei ole niivõrd Obamas. Lugege neid lehekülgi – commondreams jne. – asi on selles, et publik on kohati ikka väga valmis. Kuigi, seda muidugi, et ega nad ikka tihtipeale vist ise ka veel aru ei saa, et milleks. 🙂 Aga see on ju sageli ajaloos nii, nõnda et selles ei ole probleem.

  13. Strateeg, kes tegi Obama
    Autor: Andrei Hvostov (07.11.2008)
    http://paber.ekspress.ee/viewdoc/F86AB26EFBA9B874C22574F7006A3B0B

  14. Mulle see Hvostovi tekst ei meeldi. Tegelt ei meeldi mulle ükski tekst, mis kategooriliselt väidab, et keegi tegi kellegi. Vahest on see lihtsalt minu allergia igasuguste vandenõuteooriate suhtes, sest need Pygmalioni lood, kus keegi loob kellegi, on sellest maailmast. Loomulikult on igal inimesel õpetajad, eeskujud ja abistajad. Neid on palju ja need on erinevatel eluettappidel erinevaid.
    Samasse vandenõuteooriate ooperisse kuulub minu meelest ka kodeeritud signaalide saatmine (ntx värvide kaudu).

  15. Rahm Emanuelist võib wikipediast lugeda: http://en.wikipedia.org/wiki/Rahm_Emanuel , mis selgitab tema sirgjoonelisust ja karmust ning seda, mis jääb külge, kui su isa tuleb Irguni ridadest. Kodeeritud signaalid värvide alal on üks asi (see on rohkem iseenese lõbustuseks), aga kuidas on selle kodeeritud signaaliga, et USA lippu Obama revääril ei kandnud, aga Iisraeli oma küll (ok, siis kui ta juudikogukonda külastas)?

    Mitte, et mul midagi Iisraeli vastu oleks, aga ega see konflikt enne ei lõppe, kui need kaks rahvast otsustavad koos ühes riigis elada. Võib-olla jõuavad nad üksteist enne ära tappa, võib-olla mitte, aga tugev ühe poole eelistamine rahule kaasa ei aita.

    Aga Hvostovi artikkel ei meeldinud mulle ka, minu arvates oli natuke saba ja sarvedeta.

    Sümboolikast veel: on riike, kus punamust tähendab kõigile esimese mõttena “anarhist”. Sellises riigis ei ole tegemist “kodeeritud” signaaliga vaid sõnaselge otseütlemisega. Kui nõuka-ajal tuli keegi sinimustvalges lavale, kuidas selle kodeeringuga oli? Aga, nagu Piret ütleb ja nagu mulle ka endale tundub, USAs punamust midagi ei ütle, seega on lihtsalt meile muigamiseks ja ei omanud muud tähendust, kui et tugevad värvid ja sobisid neile.

    Ja selle mürgiämbliku jutu võivad vabariiklased kuhugi mujale pista.

  16. Selle Hvostovi artikli probleem on (peale selle, et seal pole mingit selget argumenti), et ta on taiesti polveotsas pastakast imetud. Mees on USA presidendikampaaniat natuke jalginud ja tekitab nyyd paberil mingeid seoseid. Seletab seal mingist Obama geniaalsest sonumist New Hampshire’s — aga Obama ju kaotas New Hampshire! Ajalooliselt on juudid USAs vasakpoolsed ja juudi ja mustanahaliste kogukondade vahel on paris kovasti h66rumist olnud kuni rassirahutusteni NYs valja. Pluss mingi kahtlane “juudid manipuleerivad maailmaga” teema — miks muidu oluline, et Axelrod on juut?

  17. Noh, kui on kysimuse all on Iisraeli ja USA suhted ja pinged sealkandis, siis àkki on oluline 😛

  18. Oudekki: jah, aga see polnud teema. Pluss, ei ole ikka paris nii, et kui oled USA juut, oled kohe suur Iisraeli pooldaja. Ok, enamus on aga on vaga palju neid, kellele Iisrael ei tahenda eriti midagi. Iisraeli lobi on siin tugev aga Hvostovi artiklis oli mingi yldine sonimine sel teemal, et Axelrod aitab mustanahalisi voimule ja on juut ja siit peaks nyyd mingeid suuri jareldusi tegema.

  19. Hvostovi artikkel on muidugi sonimine, tàitsa nòus 🙂

    Minu kommentaar kàis jah rohkem Emanueli kohta tegelikult, Axelrodi puhul ei ole mingeid selgeid seoseid, seega ma arvan ise, et yldse ei ole oluline.

  20. Ma ei saa küll aru, mis sellel Hvostovi artiklil nii väga viga oli. Mitte et see midagi erilist oleks olnud ja ega mul pole seda põhjust spetsiaalselt kiita, aga…
    Ma vaatasin seda vähe uuesti, ei jäänud küll ette mingit kohta, mis kuidagi “sonimine” oleks tundunud. Kui keegi muidugi konkreetselt viitaks, võib-olla et siis.

    Noojah. A see Axelrod ju kuidagi ikka vist nõustas Obamat. No selline PR värk. Nagu ikka. Siin konkreetselt ma siis seostasin, et “60. aastate vasakpoolne juudi intellektuaal” ilmselt ikka teab, mida Punane & Must sümboliseerib. Ja palju tema kambajõmmid ka ilmselt. See oli minu poolt siis nigu üks argument, või nii.

    A Piret siis hakkas nigu vastu tampima, et USAs yldiselt jms. No USAs yldiselt paljud vist arvavad, et Palin on kah täiesti kompetent. (Who’s Nailin’ Paylin 🙂 ) Ja kogu see neo-con kamp samuti. Nii yldiselt lähenedes võib muidugi väita mida iganes.

    Muidex, mis rahvusest see Rahm Emanuel kah on? 😉
    Mitte et ma seda kuidagi tähtsustaks – rohkem niisama.

  21. Kui suur tähtsus sellel on, et Rahm Emanuel on juudi usku, näitab tulevik. Ta näib olevat seda sorti mees, kes võtab oma juuri väga tõsiselt. Aga sündmustest ette ruttamine on kahtlane värk. Natuke muidugi peab aga mitte nii, et muutub kohvipaksu pealt lugemiseks.
    Minu arusaamist mööda tähendas see Pireti “USAs üldiselt” seda, et avalik arvamus sellest midagi ei tea, st ajalehed ja televisioon. Kindlasti leidub mõni, kes teab. 🙂
    Aga laseme Obamal 100 päeva valitseda ja siis vaatame edasi. 🙂

  22. Mirri: Aga laseme Obamal 100 päeva valitseda ja siis vaatame edasi.

    Et umbes nii, et ootame, kui ilmad soojaks lähevad. 😉

    Eks võib ju ka nii mõelda, aga vot kui ma neid Ameerika internetilehekülgi vaatan, siis jääb asjast küll pisut teistsugune mulje. Ja nimelt: Asi ei ole üldse Obamas. No vähemalt mitte ainult Obamas. Seda räägiti nii enne kui pärast valimisi. Asi on selles, et kas see orgunn ja kodanikuaktiivsus, mis valimistega seoses käima tõmmati, et kas seda õnnestub jätkata.

    Üks sihuke kirjutis, mis mul õnnestus hetkel leida, on siin. A ma olen sihukest teemat ikka üsna palju märganud.

    Yes We Can! It’s Time for a Just Economy for All!
    November 07, 2008

    (Püüan lingi jälle eraldi panna, kuna ma kardan nii õudsalt seda spämmisööjat.)

    “We need to band together and organize powerful new movements across this country.”

    Ühesõnaga, väga paljud ei arva seal kindlasti nii, et ootame-vaatame. Nad saavad üsna selgelt aru, et tuleb tegutseda. Ja kohe. See on tegelikult võti sellele, et kas muutused tulevad ja millised.

    Eks mõnigi allakirjutanu seal ole muidugi jälle näiteks miskit Odessa-Leedu päritolu vist. 🙂
    Aga nagu ma juba mainisin, ma ei tähtsustaks seda üle.

    Ah-jaa. Ega ma nüüd hetkel ka täpselt ei tea, et kuidas seal Ameerikas seda asja täpselt mõeldakse ja ega ma pole neid jutte kõiki väga põhjalikult lugenud ka. Aga põhimotiiv on küll see, et see on inimeste enda teha, mis saama hakkab.

    No ja eks sama ole siin. Ma kusagil ülalpool juva vihjasin, et niisuguste muutuste laineharjal saaksid mõjusamalt tegutseda ka need Eesti inimesed, kellele siinne õhkkond väga jäik, konservatiivne ja sumbunud tundub. Aga paraku, jah, minu jaoks on üllatav pisut, et seda võimalust ei ole justkui kasutatud ja ma ei näe ka mingit sellist valmisolekut.

  23. Link!

    Yes We Can! It’s Time for a Just Economy for All!
    November 07, 2008

    http://www.zcommunications.org/znet/viewArticle/19386

  24. Jah, just spämmisööja! Sinu esimese postituse, kus oli see puna-musta pildi link päästsin ma ka täiesti kogemata spämmide seest. Ma tavaliselt ei vaata, mis seal on, lihtsalt kustutan Aga seekord vaatasin.

    Aga nende ilmadega, mis soojaks võiksid minna, on nagu on. 🙂
    Loen su tekste huviga.

  25. Published on Saturday, November 8, 2008
    by The Ithaca Journal (New York)

    For the Left, This is Not the Time to Relax
    by Theresa Alt and Marty Luster

    http://www.commondreams.org/view/2008/11/08-2

  26. Analyytik – ootame-vaatame kàib pigem nende inimeste kohta, keda Obama puudutab kaudselt. Sest ta on siiski USA president ja mitte nàiteks Itaalia oma. Ja tegutseda selles aspektis tuleb ka ameeriklastel, teised tegutsevad jàlle oma asjades. Ja kui Obama suudaks ellu viia selle, et USA keskenduks mòneks ajaks (jàlle) enda asjadega tegelemisele, siis vòiksidki kòik teised rahul olla 😛

  27. to: Oudekki

    Vaata, kuidas seda nüüd öelda. A minu meelest võiks ka siin maal nii öelda haare pisut laiem olla.

    Mu meelest ei ole asi hetkel siiski ainult USA-s ja USA välispoliitikas. Ma ei tea, palju näiteks Sina neid asju lugenud oled (näit. commondreams jne.), aga võib juhtuda, et see, mis USA-s juhtus on kuidagi palju laiema tähendusega. See pole isegi ehk niivõrd poliitiline kui kultuuriline, laiemalt.

    Ühesõnaga. Kui neid Ameerika interneti lugusid lugeda, siis paistab, et võib oodata nö. mentaalset muutust. Või umbes nii. Ja õigupoolest oleks just seda ka Eestis vaja.

    Aga ma ei näe siin erilist valmisolekut. No kogu see Tallinna Ülikooli staff näiteks. Sotsiaalteadlased jne. Nemad ju arvavad ka, et Eestis peaks asjad kuidagi teisiti minema. Aga nüüd, kui on selline oluline muutus Ameerikas, mis justkui võiks sellele kaasa aidata, siis on nad vait. Vähemalt mina pole neilt ühtegi kirjutist lugenud.

    Ah-jaa. Päevalehes vist Mihkel Raua kirjutis. See on midagi sellist, minu meelest. Tundub, et tema on selle pointi ära tabanud.

  28. MIHKEL RAUD: Change on juba käes
    EPL, 10. november 2008

    http://www.epl.ee/artikkel/447787

  29. Published on Saturday, November 8

    Obama’s Historic Victory
    by Howard Zinn

    http://www.commondreams.org/view/2008/11/08-0

  30. Mihkel Raua iroonia Ansipi-Laari kohta on vàga omal kohal. Muidugi on oluline jàlgida, kui palju imperialistlikku poliitikat yks vòi teine riik jàrgib ja kuidas vòimalike koostòòdega on, aga..

    Eesti esimene probleem ei ole see, kes on USA president ja mida ameeriklased millestki arvavad (seesama Raua artikkel eks). Eesti peamine probleem on see, kuidas inimesed Eestis vòiksid vòimalikult hàsti – ja òiglaselt ja vòrdselt ja vabalt – elada ning kuidas Euroopa riigid sel teemal saaksid koostòòd teha. Meid peaks esmajoones huvitama see, et meie inimesed saaksid korralikku kòrgharidust vòi siis turul enda toodetud kapsast myya, et majanduslikult iseseisev olla. Mentaalne muudatus ei teki nii, et keegid kuskil mujal mòtlevad vàlja ja meie vòtame ka omaks.

    Tagumine aeg oleks inimestel ise mòtlema hakata. Enda asjade yle kysida. Mida mina tahan? Milline on minu arvates òiglane maailm? Mitte ainult Laaril ja Ansipil. Kuni inimesed ei mòtle ja ootavad, et kirik, partei vòi Ameerika president vòi anarhistlik teooria ytleb kuidas kàituma peab (vòi venemaa president, kuidas ei pea), seni ei tule siin mingit mentaalset muudatust.

    Aju tuleks kasutada, selline ketserlik idee on minul.

  31. Oudekki: Eesti peamine probleem on see, kuidas inimesed Eestis vòiksid vòimalikult hàsti – ja òiglaselt ja vòrdselt ja vabalt – elada ning kuidas Euroopa riigid sel teemal saaksid koostòòd teha.

    Õige muidugi.

    Oudekki: Mentaalne muudatus ei teki nii, et keegid kuskil mujal mòtlevad vàlja ja meie vòtame ka omaks.

    Vot jah…
    See ei oleks, tõesti, ainult kopeerimine. See ei viiks kuigi hästi edasi.
    Aga siiski…
    Teisest küljest ei saa mina jälle aru, et kui keegi pakub mingi hea idee välja, et miks seda siis kasutama ei peaks. Või kui tullakse välja kasvõi näiteks sellega, et juhitakse tähelepanu mingitele probleemidele jne & etc.
    No näiteks, et millest üks või teine probleem tuleneb ja mida nende lahendamiseks eelkõige on vaja teha.

    Ma ei saa küll aru, et miks peaks kuulama näiteks Tallinna Ülikooli tegelasi, aga mitte näiteks seda Massachusetts Institute of Technology vanahärrat.
    Minu meelest võib kuulata keda iganes, kellel midagi aktuaalset öelda on.

    Muidex. Ega Sa ometi ei arva, et ma neid viiteid toon mingist niisama huvist USA värgi vastu? 😉
    Kindlasti mitte! Asi nimelt selles, et paljud asjad paistavad ikka kangesti sarnased olema. Ja hädad, mis tulenevad sellest, mille kohta öeldakse Reaganomics – noo, kuule, need hädad on ju Eestis üsna samasugused. Ja kui nüüd USA-s nende probleemidega tegeletakse, mida pagana pärast me siin peame siis miskit jalgratast leiutama hakkama?

    Oudekki: Tagumine aeg oleks inimestel ise mòtlema hakata.

    Jälle õige.
    OK! Ma juba ütlesin, et ma pole mingi kopeerimise fänn. Seda muidugi. Aga ikkagi. Kuidas ja mismoodi Sina siis välja pakuks? Et kuidas siis…? Kuidas see ise mõtlemine siis käiks? Või kuidas seda siis soodustada?

    Nomaeitea. Ma kahtlustan küll, et kogu see kraam, mis sinu peakest näiteks täidab – ma ei usu küll, et see ainult Sinu isikliku hallollluse produkt oleks. Küllap on seal ikka päris palju loetud-kuuldud kraami kah. Ja ideid janiiedasi.

    Maeitea. Minu puhul on see küll nii, et ma olen kusagilt lugenud ühte ja kusagilt teist ja siis mõnikord on isegi õnne olnud pisut ka arutada mõne inimesega ja siis tekivad teatud arusaamad. Umbes nii.

    No ja näiteks kõik need USA internetileheküljed. Need lihtsalt on väga head tekstid. Hüva. Võib-olla Itaalias on ka sihukesi, a ma ei oska seda keelt paraku.

    Nende tekstidega on, muidex, mingi sihuke asi ka veel, et need on väga lahe lugemine. Et kohati on ikka asjas vunki, ja stiili ja tarkust – kohe ülikülluses.
    OK! Ma võib-olla tõesti liiga palju fännan neid, aga need on ikka paganama head kohati – sellest ei saa kohe üle ega ümber.

    Oudekki: …seni ei tule siin mingit mentaalset muudatust.

    Selle mentaalse muutusegs, vot sellega on asi muidugi üsna keeruline. Ja mõnikord saabub see ka hoolimata sellest, mida inimesed ise arvavad. Yeah! Ega ma seda ei oska kohe hoobilt seletada ka.

    Aga põhimõtteliselt ma siis üritasin veidi tähelepanu juhtida, et kui tõepoolest Ameerikas see asi käima läheb, siis paratamatult levib see ka laiemalt. No Euroopasse kohe kindlasti. Ja mulle tundus pisut üllatav, et näiteks Eesti igasugused mõtlejad, et nad pole seda ära tajunud kuidagi. Mihkel Raua artikkel oli ehk üks vähestest. Priit Hõbemägi kirjutas ka Ekspressis midagi, küll sellises negatiivses võtmes. No et vaat kuidas Ameerikas on ja meil pole midagi. Aga ta tabas igal juhul ära, et Ameerikas on. Lauristin andis ka vist mingi repliigi. No Edgar kah, aga see oli sihuke… ma ütleks, et veidi selline omakasupüüdlik.

  32. Analyytik – loomulikult tuleb jàlgida, mida teised teevad ja mòtlevad ja kui mòtlevad kavalaid asju vàlja, siis on ju hea neid ka rakendada. Aga Eestis ju Obama-kampaania ei toonud kaasa mingit yhiskondlikku aktiveerumist, meie peame aktiveeruma oma asjade peale (ja miks mitte siis kasutada neid meetoeid 🙂 ).

    Mis puutub “USAs millegi àrkamisse”, siis minu arvates on USA puhul hoopis millegi “taasàrkamine”, millegi, mis Euroopas ei olegi vàlja surnud. Itaalias olevad USA tudengid vaatavad suurte silmadega Itaalia tudengeid, kes haridusreformi pòhjalikult làbi uurivad, probleemidest kònelevad, avalikult protestivad, ylikoole okupeerivad ja uusi lahendusi pakuvad.

    “Mida meie tegime, kui meie vòimalusi vàhendati? Virisesime yksteisele natuke, peamiselt òlleklaasi taga. Aga siin…” kirjutas yks Washington Posti hiljuti. Paar mu tuttavat USA vahetustudengit on hàmmastuses ja vaimustuses, kuidas nende Itaalia eakaaslased tunnevad ennast oma kogukonnaga seotuna ning on valmis kòva hààlega karjuma iga kord kui keegi varbale astub.

    Jah, USAs on palju hàid mòtlejaid, kelle mòtteid tasub vàga ja vàga lugeda (nagu ka nende kaaslasi Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, …), aga see “mentaalsus”, see on pigem Euroopa nàhtus, mis nyyd USAs ehk taas kuidagi pead tòstab.

    Aga libertarism on pàrast 70-daid mitte ainult USA probleem, ehkki USA ja Suurbritannia tànu Thatcherile ja Reaganile on vast kòige rohkem kannatanud. Kuigi ega Itaalia 90-te majanduspoliitika ei ole ka just kòige mòistlikum olnud, vòib-olla on mòned asjad siin hullemadki kui USAs. Euroopa riigid on aga teisest kyljest vàiksemad ja kompaktsemad, seega ma arvan, et sobivaid lahendusi on siit lihtsam leida (ehkki, kordan, tuleb kindlasti jàlgida ka seda, mida USAs tehakse).

    Teisest kyljest, kas Obama geniaalne rahastamissysteem oleks Eestis vòimalik? Vàga suur osa Obama kampaaniarahast tuli annetustest alla $200, mis teeb teda tòesti presidendina mònevòrra vabamaks kui neid, keda toetavad suurkorporatsioonid. Aga kas Eesti puhul vàikeannetustega saaks hakkama? Kui ei saa, mis siis?

  33. O: Euroopa riigid on aga teisest kyljest vàiksemad ja kompaktsemad, seega ma arvan, et sobivaid lahendusi on siit lihtsam leida.

    Mul jah, näeh, siuke probleem, et ma ei valda neid Mandri-Euroopa keeli eriti. 🙂 Kui valdaks, siis ehk oleks suhtumine… ma ütleks, et erinev ilmselt pisut.

    See on jah, sihuke kombineeritud küsimus pisut.
    Ühesõnaga: mulle meeldiks lugeda häid jutte ajakirjandusest ja kuna Eesti meedias neid napib (ikka väga napib kohati!), siis pean vaatama, et kust saab. Ja kuna keelte valik on nagu on, siis olengi neile USA lehekülgedele sattunud. Eks internet muidugi suunab ka peaasjalikult sinna, kõik need otsingud jne. Ega see teema polegi alati kõige olulisem. Eks ma olen sealt igasugu huvitavaid asju lugenud.

    OK! Kui ma resideeruks ka Itaalias ja istuks kusagil kohvikus ja võtaks veini – no ilmeslt oleks siis teine asi hoopis. 🙂

    O: Mis puutub “USAs millegi àrkamisse”, siis minu arvates on USA puhul hoopis millegi “taasàrkamine”, millegi, mis Euroopas ei olegi vàlja surnud.

    Nonii.
    Mulle tundub, et me hakkame vist juba vähehaaval jõudma ühe asja juurde, mis minu meelest on VÄGA oluline.
    Mis see “miski” siis ka olla võiks, mis USAs on “taasärkamas” ja mis “Euroopas ei olegi välja surnud” – nagu Sa väljendad.
    Vot mulle tundub kangesti, et järsku see “kuuekümnendate vaimsus” – kui kõige üldisemalt väljendada.
    Ma ei tea ka ausalt öelda, kust ja kuidas see täpselt algas, aga ma olen üsna palju mõelnud, et see oli ikka väga oluline muutus. Selle tulemusel, ma olen kuulnud, et ühiskonnad on hoopis teistsugused kui enne seda.

    Nõnda. Ja Eestis siis see jama, et meile need muutused nigu hästi ei jõudnud. Kuna me sitsisime selle va raudse eesriide taga. Ja ühiskond on selle tõttu eriti konservatiivne.
    (Hüva-hüva. Eks muid põhjuseid on ka, aga ma püüan siin lihtsalt ühte minu meelest väga olulist liini visandada.)

    Nõnda. Tees siis selline:
    Selleks, et Eesti ühiskond muutuks normaalseks kaasaegseks ühiskonnaks, peaksid siin aset leidma mingid analoogilised muutused, nagu need olid USA-s ja Euroopas ca 1963-1973. Need siis algasid umbes Kennedy valimistega 1960, aga nii öelda hoo said sisse siis pisut hiljem.

    Vaata, see minu jutt võib tunduda küll pisut abstraktne esmapilgul, aga ma olen seda ikka edaspidi ja tagurpidi mõelnud päris tükk aega ja kangesti tundub, et selles just võibki konks olla.

    No ja kogu meie eelneva jutuga seoses võiks siis öelda, et kui USA-s ikka paljud arvavad, et “nüüd tuleb nagu kuuekümnendatel” – seda juttu/vihjamist on seal erinevates artiklites ikka väga sageli – no siis minu meelest oleks ehk sobiv moment USA muutuste laineharjal see väike asi ka Eestis jutti ajada. 🙂 No et ülikoolide hõivamised ja Marcuse ja seksrevolutsioon – kuidas need asjad seal nüüd käisidki. 😉

  34. Leidsin ühe sihukese loo:

    Published on Tuesday, November 11, 2008
    by CommonDreams.org
    ‘Obama’ for Lefties
    by Ira Chernus

    Ja seal oli siis järgmine lõik:
    “Lefties who opposed Obama have to work together with lefties who supported him. And all of us have to work where we can with liberals and even centrists.”

    Ühesõnaga: see lugu iseenesest ei puutu hetkel asjasse (kuigi hea lugu kahtlemata jälle), aga minu tähelepanu köitis selle autori poolt välja pakutud poliitiline ‘skaala’ nii öelda. Kuigi tekstis tuleb see välja ainult osaliselt.

    “Ja kõik meie [VASAKPOOLSED] peame tegema koostööd, seal kus võimalik, LIBERAALIDEGA ja isegi TSENTRISTIDEGA.”

    Huvitav mu meelest. Nii et kui me võtaksime skaala, siis vasakult paremale oleksid kõigepealt vasakpoolsed ja siis liberaalid ja siis tsenter. No ja edasi tuleksid siis ilmselt konservatiivid ja siis parempoolsed.

    lefties-liberals-tsentrists-consevatives-righties

    vasakpoolsed-liberaalid-tsentristid-konservatiivid-parempoolsed

    Mnjah. Eks see pisut konstruitud tundub ja ma ei oska ka öelda, kas autor täpselt sihukest asja mõtleb, aga minu meelest päris hea skaala siiki.

    No õigupoolest tekkis minu mõttekäik sellest, et minu meelest on Eestis sihukeste skaaladega ikka üsna palju probleeme. No et inimesed ei saa aru, et mis on mis ja kes on kes. No ja eks ole ka neid (poliitikuid), kes on huvitatud sellest, et asi võimalikult segane oleks.

    Võib-olla on tõesti nii, et praktikas on üht või teist parteid raske mingisse konkreetsesse skeemi sobitada, aga kui hakatakse ikka rääkima, et “need skeemid enam ei kehti” vot siis on asi ikka paha. Mis oleks selle jutu eesmärk? Aga minu meelest see, et kui need skeemid ja terminid segi keerata, siis ei saa kodanikud enam üldse aru, mis asja mingi poliitiline jõud ajab.

    Nii-jah. Mulle tundus see ülaltoodud skeem siis millegi poolest sümpaatne. Muidugi ei ole liberalism seesama, mis vasakpoolsus, ja alati ei pruugi need asjad ka kõrvuti sobida, aga konkreetsel juhul ja Ameerika konteksti arvestades… No minu meelest on see vähemalt arusaadav.

    Ja mulle tegelikult käib kõige rohkem närvidele see, et termin ‘liberaalsus’ ja ‘liberalism’ – et seda on Eestis kohati nigu kuritarvitatud ja sellega on segadust kõige rohkem.

    OK! Reformierakond ütleb, et ta nad on liberaalid. Kas tõesti? 😉 Kas nad ei aja järsku mitte sedasama poliitikat, mida Reagan ja Bush Ameerikas on ajanud? Mulle tundub küll nii.
    Kas Bush on ‘liberaal’? Ma kahtleks selles. Minu teada nimetatakse neid Ameerikas neo-con. Ja kui Reformierakond (ja IRL) ajavad sama liini, siis järelikult on ka need parteid neo-con.

    Nojah. Eks mulle käib see asi pinda sellepärast, et ma arvan, et ma olen ise kah liberaalne. Võib-olla koguni äärmuslikult liberaalne. Ja loomulikult ei meeldi mulle kui mingid mõtlemisvõimetud jätised ja tagurlased ennast selle sõnaga kaunistavad.

  35. Itaalias eristatakse kahte asja – ja ka mujal kirjanduses aina enam. Yks on liberaalsus ja teine on liberism. Liberism tàhendab siis liberaalsust ainult majanduses ja liberalism isikuvabadusest làhtuvat sotsiaalset toimimist.

    Seega reformierakond on tegelikult liberistlik partei.

    Neo-conid on imperialistliku vàlispoliitikaga liberistid (vàikeriikide puhul siis natsionalistidest liberistid).

  36. Why Liberals are Not Libertarians

    Ernest Partridge, Co-Editor
    The Crisis Papers
    November 18, 2008

    http://www.crisispapers.org/essays8p/liberals.htm

    O: Meil Itaalias… 🙂

    No vot meil Ameerikas jälle 😉 öeldakse kohati ‘libertaarid’. Et selle ‘liberismi’ kohta niisiis.

    Eks ta sihuke segane värk ole muidugi. Sest siis on veel sellised tegelased nagu ‘libertaarsed sotsialistid’. Kes peaksid olema siis nigu vasakpoolsed anarhistid või midagi sellist.

    Ühesõnaga: eks mulle käib närvidele peamiselt see, et liberaalsus peaks olema nagu vabameelsus või nii. No et igaüks võib mõelda ja arvata mida tahab. Et siis filosoofilises mõttes umbes. Ma kunagi – ei mäleta, kas kuhugi blogisse sai ka kirjutatud – aga ma vaatasin vist isegi järele entsüklopeediast ja võõrsõnade leksikonist. Ja oli vist küll, et eelkõige vabameelsus. Mulle see majanduse värk on kogu aeg tundunud, et see on sinna kuidagi külge poogitud. No et algselt see päris nii ei olnud.

    OK! Aga kuna Ref-erakond on läinud ka suuresti vaba mõtlemise piiramise teed, siis selles suhtes hakkaski mulle tunduma, et mingid liberaalid nad nüüd küll ei ole.

    Nii et jah. Ma ei oska öelda, et kas seda asja saaks kuidagi parandada, aga tegelikult peaks ikka ju terminitega suht täpne olema. Muidu läheb asi jamaks.

    A kuidas siis seda nimetada? No et riik korraldab nii öelda praktilised asjad, aga kodanikud võivad arvata mida iganes?

    DAODEJING
    III


    sellepärast õnnis inimene valitsedes
    jätab tühjaks südamed
    paneb täis ent kõhud

  37. Vabandan analyytiku ees, et ta istus nii kaua spämmifiltris kinni. Ma ei käi spämmifiltrit puhastamas iga päev ja ma ei saa aru, miks analyytiku postitused sinna jalutavad.

  38. Kui panna link, eks siis ilmselt jalutavad. Vähemalt niimoodi paistab küll juhtuvat sageli.
    Nojah. Aga lingid on jälle otstarbekad kohati või siis muudavad viidatu üles leidmise lihtsamaks. Nii et ega ma ei teagi, kuidas seda oleks kõige otsterbekam lahendada.

  39. Libertaarid, liberaalid ja liberistid on kòik kolm ise asja. See on kyll hea asi 8. mai blogi jaoks, jaanuaris kirjutan, enne pole aega.

  40. Mirri, kuskil settingutes on (Discussion-comment moderation) koht, kus saab suurendada kommentaaris lubatud linkide arvu. Ma omal ajal lahendasin nii selle analyytiku lingipanemise tuhinast tuleneva segaduse. Kuigi mingi muu kala on ka täitsa võimalik, sest just praegu avastasin akismet’is järjekordse analyytiku kommentaari, mis sinna kinni jäänud…kuigi paistis olevat üksainumas link…

  41. Viimati oli analyytikul küll ainult üks link. Millegipärast teised saavad ühe lingiga sisse. Aga aitäh, vaatan neid settinguid, ma polnud sellisele lahendusele mõelnudki.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: