Posted by: Mirri | aprill 23, 2008

Eliitkoolid ja mida neist arvata

Lugesin Krissu blogist järjekordset juttu eliitkoolidest. Tegelikult ei hakanud ma kirjutama selle sissekande endaga seoses. Mind ajendasid rohkem primitiivsed kommentaarid sinna juurde. Küsimus, milline peaks olema haridus, mis soosib ühiskonna kui terviku arengut, on vana. Mulle tulevad meelde kaks kuulsat inimest ajaloost, kes küsisid endalt rahva harimise kohta küsimusi ja vastasid nendele nii, et ka meie (21. sajandi Euroopa) nende vastuseid praktiliselt kasutame. Nende inimeste nimed on Johann Amos Comenius (Jan Amos Komensky) (1592-1670) ja Johann Heinrich Pestalozzi (1746-1827). Comenius oli see mees, kes tõi sisse ühtluskooli idee ja andis sellele ka teoreetilise põhjenduse. Ja alates Comeniuse aegadest on ühtlus- ja eliitkoolide teemal palju tarka juttu räägitud. Domineerima jääb tavaliselt mõte, et suur ja totalitaarne riik, kus inimesel pole erilist väärtust, võib endale eliitkoole lubada.

Ka blogides on seda eliitkoolide asja arutatud, näiteks 8. mai omas. Kopeerisin sealt oma kommentaari:

Eks neid teooriaid, mis puudutavad laste selekteerimist õpetamise efektiivsuse tagamiseks on palju. Ja igas teoorias on midagi huvitavat nagu igal inimlapsel on mingi anne. Mina ei poolda koolikatseid ja laste selekteerimist. Ma nimelt usun seda mõttekäiku, mis ütleb, et lapsel on kasulik õppida ja kasvada loomulikus keskkonnas. Toon ühe lihtsustatud näite seletamaks seda mõtet.

Kui me kogume kõik ntx üliheade juhialgetega lapsed Eestist kokku ühte 30 õpilasega klassi, siis kasvab sealt vaid üks juht. Tõsi, tugev. Aga ülejäänud jäävad eduelamusest ilma ja ei kasvagi juhiks, kelleks nad oma loomulikus keskkonas oleksid kasvanud. Aga ühest juhist jääb ju Eestile väheseks.

Igasugune süstemaatiline väljavõte kahjustab nii keskkonda, kust võetakse, kui ka keskkonda, kuhu see võetu paigutatakse. Ntx tubli spordipoiss klassis innustab ka teisi sportima. Vahva nupumees nuputama jne. Kui keegi teeb midagi hästi, koguneb tema ümber ikka inimeste ring, keda see innustab. Eliitkoolid vaesestavad tavakoole ja eliitkoolide lapsed võivad jääda sellest loomulikust juhistaatusest ilma, mis neil võiks olla tavakoolis.

Advertisements

Responses

  1. Ja mis lahenduse sa pakud välja nende laste jaoks, kes esimesse klassi minnes juba oskavad lugeda, kirjutada, arvutada ja loevad raamatuid meelsasti?

  2. ?! Mis lahendust siin vaja on? Olin ntx ise selline. Lugema õppisin kolmeselt kolm aastat vanema õe kooliks ettevalmistamise kõrvalt. Ja kool oli mulle alati igati meeldiv koht. Tõsi, tikkida ma ei osanud ja käsitööga ma sõbraks ei saanudki.
    Aga mulle meenub, et mind taheti kohe üle viia esimesest klassist teise klassi aga mu vanemad olid vastu. Et laps küll teab fakte aga sotsiaalsed oskused arenevad paremini omasuguste, samuti kooliteed algavate laste seas. Nad leidsid, et kiiret pole selle hariduse saamisega kuhugi. Terve elu aeg targemaks saada. Kui aga sotsiaalseid oskusi ei teki, siis hiljem on neid raskem omandada.

  3. Eliitkoolid on kurjast. Tean mitmeid rikutud enesehinnanguga poisse, keda vanemad keelekallakuga eliitkooli on surunud.

    Ja lisaks on see varajane selekteerimine küsitav. Teatavasti arenevad poisid aeglasemalt ja see valik ei pruugi üldse võimekaid eristada. Sõelale jäävad hoopis varasema arenguga lapsed.

  4. Ma ei tea, oskasin kooli minnes samuti lugeda juba ammuilma, nii kaua kui mäletasin, umbes nii, ja kirjutada ka juba mõnda aega (seejuures ma kooliminekut küll pelgasin väga), ja mäletan, et siis, 1980. aastate esimeses pooles, räägiti ka jutte mingitest n-ö “oivikute” eriklassidest, mis andvat taolistele eriti suured võimalused. Kuid ma ei mäleta, et see mõte mind oleks vaimustanud. Üheks mu parimaks sõbraks kahes esimeses klassis oli üks poiss, kes ei osanud lugeda, kirjutamisest rääkimata. Ema olevat talle kodus ette lugenud jne. Aga ta oli tore poiss, tundus mulle. Ja ta OLIGI. Nii ütles mu süda. Teise klassi lõpus paigutati ta mingisse erikooli.

    Ma pelgan igusugu eliitkoolide ideid. Mulle meeldib egalitaarsus, leian, et siin väikesel maal me ei saa lubada endale klassiühiskonna tekkimist ja inimeste raiskamist. Mulle meeldib ka suur pere, kus on igasugu rahvast, eri vanuses ja eri soost ja eri annetega. Ja loomigi 🙂 Kasse ja koeri ja hamstreid ja kanaarilinde.

  5. Päris kena info Eest harisuselust leiab
    http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=4&menyy_id=820&alam=91&leht=6

    Pealkirjaks on: “Eesti hariduse ajalugu-ühe rahva vaimse vabanemise lugu”

  6. mina siis eliitkoolis käinuna ütlen, et tegemist oli 11 kõige hirmsama aastaga oma elus. proovisin nii põhi- kui ka keskkoolis küll paaril korral kooli vahetada, kuid olgem ausad – vanemate loata pole see võimalik. No ei sobinud minu loomusega see küünarnukkidega tügimine ja väärtushinnangutena vaid majanduslik tõusiklus. aga kellele sobib ja kes ei jää hammasrataste vahele -laske käia! ja minagi ei taha last piirkonnakooli panna. piirkonnakoolid asuvad kodust logistiliselt ebamugavamalt, kui kesklinna koolid.

  7. Okei, minu enda arvamus ja kogemus HTG vilistlasena.
    Ma ei ütle, et minu endine kool oleks halb olnud – ei, iseenesest täiesti tasemel kool, aga:
    kui ma tulin kümnendas klassis Treffnerisse, tundsin, et olen kodus. Minu ümber on intelligentsed inimesed, kellega saab rääkida ja neid on palju. See, et sulle meeldib õppida, ei tähenda, et sa oleks sotsiaalne heidik. Enamus õpetajatest on säravad isiksused (ei ütle midagi halba eelmise kooli kohta, kus oli ka toredaid õpetajaid, aga noh, siin oli selline Väga Andekate Pedagoogide suhtarv ikka suurem). On eraldi kursusi nt. matemaatikaolümpiaadide tarbeks – ja neid on mõtet korraldada, kuna kooli peale pole selliseid tegelasi, kes antud alast tõsiselt huvitatud on ja seal ka midagi saavutada suudavad, pole kooli peale mitte paar-kolm vaid kõva klassitäis.
    Võite mind nüüd risti lüüa või midagi, aga vähemalt gümnaasiumiosa eliitkoole, HTG stiilis toetan ma küll.
    Andekad lapsed, muide, on ka erivajadustega. Ja kui klassis on ikka tunduvalt suur hulk sinust antud alal kõvasti vähemandekaid tegelasi, siis ilmselt lähtutakse õpetamisel nendest ja sul hakkab lihtsalt igav. Sa ei saa oma võimeid niimoodi välja arendada, nagu sa tahaksid.

  8. Huvitav on see, mida erinevad inimesed on koolist oodanud… Mina leidsin ka HTG-st kõik mida ma oodanud olin: huvitava õppekava, füüsiliselt kesklinnas asuva kooli (ma tahtsin teada, mis tunne on, kui kool on kesklinnas ja kõik strateegilised paigad lähedal) ning uued inimesed. See, et enamik õpetajaid olid lahedad ja koolis oli vabadust teha mõistuse piirides mida iganes, oli lihtsalt boonus. Aga seda lootust, et “enamik oleksid minutaolised” mul küll ei olnud – ma uskusin siis (ja usun ka praegu) inimeste eripärasse piisavalt palju, et mitte arvata, et mind ootab ees nii 26 mind ennast või isegi sarnast inimest (uuh!).

    Ma ootasin põnevusega – ja ma ei pidanud pettuma – et need inimesed oleksid erinevate taustadega erinevatest paikadest ja erinevate väärtushinnangutega. Sõpru ja neid, kellega ma koos tegutseda tahtsin, valisin ma ikka ise ja ei oodanud, et keegi need mulle valmisklassi kujul ette annab.

    Mis puutub sellesse, et “keskkoolis hakkab lihtsalt igav”, siis see on väga põnev 🙂 Selles mõttes, et 16-18 aastane inimene, eriti kui ta on “andekas” võiks ju siiski olla võimeline endale ise mingit tegevust leidma, kui kool seda ei paku. Minu viimased selles vanuses tuttavad igal juhul suudavad väga kiiresti koguda veebist ja raamatutest materjali end huvitavate asjade kohta, suudavad põnevaid mõtteid mõelda ja omavad paljudest Eesti ühiskondliku elu aspektidest paremat ülevaadet kui näiteks enamik riigikogujaid. Muide, nad ei käi kõik üldse mingis supereliitkoolis, nad lihtsalt tunnevad maailma vastu huvi.

    Tjah, ma mäletan, et kuskil nelja-aastaselt ma ütlesin emale, et mul on igav ja ema ütles umbes nii, et “targal inimesel ei saa kunagi igav olla, ta leiab alati tegevust”. Noh, ma tahtsin väga tark olla ja otsisin mingit tegevust. Aga see lause on minusse nii sööbinud, et sellest saadik ma pole vist kordagi lausunud “mul on igav”. Küll ehk seda, et “see loeng oli igav, ma lugesin kaasavõetud raamatut, sest põhjusel XYZ ei saanud ma sealt ära minna” või “see film oli nii igav, et ma mõtlesin samal ajal seda-ja-seda asja”. jne.

  9. Hm, vaatan, et siin on kõik puha HTG-st. Noh, ei saa pattu salata, olen minagi HTG käinud ja selle kooli lõpetanud … 🙂 Ja katsed olid enne seda muidugi ka.

    Ei, ma selle kooli üle ei kurda, ja igav ka ei olnud (asutasime paari inimesega näiteks kooli ajalehe, mis pärast meid seal vist tänini tegutseb — tõesti, see polnud kooli juhtkonna idee, vaid meie oma, määratlesime end “HTG sõltumatu ajalehena” — ja kool leppis sellega). Kesklinnas on üldse tore olla, tegevust peaks seal leiduma igale maitsela.

    Ma ei mäleta, et meil, vähemalt minul ja neid, keda paremini tundsin, oleks olnud mingit erilist kõrki eneseteadvust. Direktori juttudesse HTG-st kui “Eesti hariduse lipulaevast” (seda väljendit Helmer Jõgi, kes siis kooli juhtis, tõesti palju pruukis) suhtusime kerge pilkega ja iroonitsesime selliste statementide üle ka lehes, omavahel nagunii. Matemaatikale-füüsikale keskendatud haridust ma ei kahetse teps, ehkki läksin pärast kooli hoopis filoloogiat õppima.

    Mis mulle väga sümpaatne on, kui praegu tagasi mõtlen, et meil polnud tõesti mingit vägivalda vms madalat sorti rivaalitsemist. Tõepoolest, lugu peeti mingist tarkusest — ja tarkus pole tingimata erudeeritus (usun, et see oli meist vist paljudel selge). Nii et ses mõttes on koolivägivallateema mulle iseenesest tundmatu — filmi “Klass” maailm samuti. (Film on iseenesest mu arust väga hea.)

    Aga mis mulle üldse ei istu, on väikeste laste lahterdamine. Usun, et kui ma oleksin esimese klassi lapsena, st “koolieelikuna”, kuskile “katsetele” läinud, poleks ma neid võib-olla ära teinudki, sest olin lihtsalt väga uje. Võib-olla oleksin hoopis nutma hakanud vms … Minust toona võinuks seda oodata küll 😦 Ja see vaevalt kellelegi otsustajaist imponeerinud oleks.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: