Posted by: Mirri | aprill 10, 2008

Vaimsusest vaba elu

Hm. Ma mõtlen neidsamu mõtteid nagu Punane Hanrahangi ( “Jõmm võtab töö ja leiva”) ainult kaduv objekt, mida taga nutan, on vaimukultuuris teises kohas. 😉
Nukrate mõtete ajendiks oli Priit Simsoni artikkel “Koosinusevaba elu”.
Lisaks teadmine, et Tartu Ülikoolis on vähe teaduskondi, kus on kohustuslik õppeaine “Loogika”. Ei psühholoogid, juristid ega filosoofid ei õpi loogikat.

Põhjuseks on rahastamise süsteem kõrgkoolides. Teistest teaduskondadest aine tellimine käib valusalt oma rahakoti pihta. Ja see rahakott on niigi tühjavõitu.

Ma ei taha ütelda, et loogikal ja muusikal on ühesugune roll ühiskonnas. Seda mitte. Nukraks teeb just kõige, mis ei tule inimeseni pingutuseta (või mis pole seotud tema otseste füsioloogiliste vajadustega) tähtsusetuks pidamine liiga suure hulga inimeste poolt.

Inimesi, kes arvavad, et vajame ainult otseselt tarbitavat, on alati olnud. Aga neil pole kunagi varem olnud sellist võimalust oma veendumusi propageerida ja selle propaganda abil aplausi teenida.

Huvitav, millal Eesti Päevalehes tuleb kirjutis, mis algab lausega: “Millal teil läks tarvis ooperimuusikat? Minul pole seda kunagi vaja olnud!”.

Advertisements

Responses

  1. Khm, ma olen Tartu Universiteedis l2binud kursused Loogika I ja Loogika II. Neist esimene oli suisa kohustuslik. Ja seda filosoofia stuudiumi raames.

    Ooper pole vist jah asi, mida p2ris igayks peaks kuulama, samas lausearvutust v6i teist j2eku loogikat v6iks vallata igayks 🙂 Samas kui l6petada koolis matemaatika ja reaalteaduste 6petamine, siis kaovad varsti 2ra j6mmikultuuri viljelemiseks vajalike aksessuaaride, n2iteks moodsate autode ja arvutite loomiseks vajalikud inimesed. V6ta nyyd kinni, on see nyyd hea v6i on see nyyd halb…

  2. EBSis õpetati ka loogikat (nagu kõike muudki – raske raha eest).

    Ega ma ka ooperis ei käi, aga mu lapsele meeldib balett, noh kellelegi ikka läheb tarvis ja mulle meeldib küll muuseumides käia.

  3. Aitäh, Priit, kontrollisin üle. Kohvilaua kuulujutud olid valed ja ma eksisn. Filosoofid TÜs ikka õpivad ka praegu veel loogikat. Loodan, et see nii ikka jääb.

  4. Mind häiris ka just see fakt, et juhtivas päevalehes, mida EPL ju veel senini on, avaldatakse nii primitiivset maailmapilti propageeriv tekst. Ja see Simson näib olevat lausa lehe palgal!

    Sest tegelt leidub ikka inimesi, kes teatavad ntx: “Milleks Tammsaare, mul pole seda elus kunagi tarvis läinud!” jne

    Probleem on selles, et oleme oma ühiskonnaga jõudnud sinna, kus sellised röögatused ei tekitagi õõva.

  5. No Tammsaare võib olla või mitte olla. 😉 Aga koosinus peab olema. Koosinus kuulub maailmakultuuri ja seda ei saa asendada millegagi.

    Tammsaare võib asendada ntx Lawrence Durelliga ja migdagi ei juhtu.

    Mis saab aga reaalteaduste kadumisega koolist, on vist pikemalt selgitamata salge.

  6. Issand, see on uskumatu, et mõni põhikoolist välja jõudnud inimene pooldab mõtet, et matemaatikat pole vaja õpetada rohkem kui korrutustabel ja liidan ja lahutan jne…
    Iseenesest Tammsaare on ju õpetlik. Ja ma arvan, et need, kes on juba raamatut läbi lugematagi veendunud, et see neile midagi ei anna, saavad oma mured (näiteks selleteemalised kontrolltööd) kokkuvõtetega lahendatud ja virinat vähem. Samas võiks mõelda ka inimestele, kes viitsivad lugeda, tahavad silmaringi laiendada jms. Klassikud on selle juures ju suisa kohustuslik osa?

    Muide, mina õppisin vahepeal siin sellist mittemidagi ütlevat eriala, nagu halduskorraldus ja isegi seal oli kolm kohustuslikku loogika kursust. Veel on lootust 🙂

  7. P. Simsoniga ma õppisin koos ajalugu. Meil ei olnud loogika kohustuslik, küll aga soovitav aine. Mina seda võtsin, aga ei tunne, et see mind targemaks oleks teinud. Kui mul on vaja loogiliselt mõelda, siis rakendan pigem maletreeningute või raamatute toimetamise käigus omandatud skeeme.

  8. See tundmine, et miski sind hoobilt targemaks teeb, on üpris kahtlane värk. Mul seostub see valgustamisega Budda õpetajate stiilis, kus pärast teibaga virutamist taipas õpilane, mis on tema õige tee.( Vt “Kolm kepihoopi”). Targaks saamine ongi tavaliselt pikk ja märkamatu protsess, kus harva on selgelt valgustuslikke momente.

  9. Mulle meenutab see enda 18 aastaseks saamise hetke, mil ootasin, et … midagi nüüd muutub. Päev hiljem irvitasin, et läheb jaa…üleöö nüüd miskit paika ja kohe on tark inimene valmis.
    Tegelikult ei tule ju tarkus mitte sundimisega, vaid ikka tahtejõuga – sa ise tahad õppida, laiendad enda teadmisteringi ja arened seeläbi üha kaugemale. Mõtled kaasa, mitte ei piirdu tuimalt ainult õppejõudude poolt pakutava materjaliga.

  10. Teemast kõrvale:

    Mirri, ole palun nii kena ja kirjuta midagi! Näed, klõpsin siin juba varsti kaks nädalat tulutult su leheküljele — aga asjata 🙂

  11. […] seega igasugused ärritused lihtsalt uksi prõmmides maandanud. Blogimiseks pole mahti olnud. Aga V.A. kompliment kutsus […]


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: