Oli vastik lörtsine ilm. Tuul puhus. Minu kõrval kõndis üks käbe vanatädi. Meist möödus üks tütarlaps, kellel oli seljas lühike jope, mis jättis keskkeha paljaks. Tädike minu kõrval hakkas tüdrukuga pahandama, kutsus teda üles mõistlikult riidesse panema ähvardades neerupõletikuga. Siis kuulsime temalt mida kõike veel noorusest, kellel pole mõistust peas. Tüdruk ülbas midagi ja kõndis edasi.
Kui ma laps olin, valitsesid sellised tädikesed külatänavat. Nad käisid isegi noortepidudel ja järgmisel päeval teadis kogu küla, kes kellega ja kuidas. Loomulikult ei sallinud noored neid tädikesi aga mingit politseid polnud pidudel vaja.
Ka praegu, meie 105 korteriga majas, on mõned sellesed vana aja tädikesed. Neid ei kuula keegi ja kui nad peaksid palju tänitama, visataks nende aknad sisse.
Aga tegelikult olid need tädikesed näide kodanikualgatusest, et kus viga näed laita, seal laida. 🙂
Larko analüüsib ajaveebinduse eetikat. Temaga saab ju ainult nõus olla. Mul tekib siiski tunne, et see pole kõik. Nii mõnigi anonüümne kriitiline kommentaar kuulub korraloojale “tädikesele”. “Tädikesed” on alati anonüümsed. Mutike, kes talveilmas nabapluusiga kõndivat tüdrukut korrale kutsub, ei tutvusta ennast. Kahtlemata oli tema tänitamine nooruse loll olemisest ülearune aga noomimisel oli selgelt ratsionaalne iva.
Saades mingi anonüümse läkituse on kõigil võimalus see tähelepanuta jätta. Kasvõi neerupõletiku hinnaga.
Mirri mõtted 
Need külatänava vanamutid on ilma tutvustamatagi kõigile teada, eks ole? Saarepera Almatki teab terve Morna linn ja vald. 🙂 Vahe ongi selles, et mutid rääkivad inimesele otse näkku, mis ka mingil määral nende sõnastust viisakamaks suunab. Ütleb ju Almagi iga kord kui ta kedagi noomib: “Ei ole küll minu asi, aga…”
Anonüümsus kui selline pole üldsegi paha, risti vastupidi Nii mõnigi oluline teave jääks avalikustamata kui poleks võimalust anonüümselt infot lekkida, nii palju kui see nüüd veebis üldse anonüümseks jääda saab. Jutt käibki siin suures osas anonüümsuse kuritarvitamisest.
By: Larko on märts 18, 2008
at 2:35 p.l.
Nojah, ekstaole.
Muidugi käib jutt kuritarvitamisest.
Aga nagu igas asjas on ka siin see üleminekupiir ähmane.
Äärmusega (lolli sõimuga) on lihtne, selle paneb kohe paika. Aga tõde, mis on ebameeldiv? Mis see on?
Kui ebameeldivat tõde üldse tohib kuulutada, ilma, et see kurjast oleks?
Tegelt vist ei tohiks võõras blogis üldse mingit tõde kuulutamas käia. Kirjuta oma blogis, mida tahad.
Aga need linnamutikesed, kes paljakõhulistest jms hoolivad, on ja jäävad anonüümseks. Küla, kus neil nimed olid, on kadunud.
Ja mõnel korrale kutsuval blogimutikesel pole ei oma blogi ega nimegi. Sest on ta siis ntx Mari Kask või Jüri Kuusk, mis sellest muutuks? Anonüümne (ja sellega ülirahul) on ta ikkagi. Sest need mutikesed ei ihalda tähelepanu, nemad tahavad, et asjad oleksid nii, nagu nemad õigeks peavad.
By: Mirri on märts 18, 2008
at 3:04 p.l.
Ma arvan, et kui tädike ütleks, et “tere, minu nimi on Anna Sarveotsa, kas ma tohiksin teilt midagi küsida, siis tütarlaps jääks kuulama – ja kui tal on kiire, siis ütleks, et “vabandust, mul on kiire”, kui mitte, siis kuulaks jutu “kas te pole mõelnud, et sellise riietusega võite saada neerupõletiku, sest…” ära.
Mina aeg-ajalt küsin võõrastelt inimestelt igasuguseid asju, kõige jõhkram on vist olnud “Vabandage, kas ma tohin teile ühe isiklikuk küsimuse esitada” – “jah” – “Kui homme tuleksid valimised, millise partei poolt te hääletaksite”. Küsisin selle pärast, et olin 15 minutit kõrvallauas kahe tütarlapse vestlust kuulanud ja meil tekkis sõbraga vaidlus, kas neil tüdrukutel on poliitilised eelistused või mitte. Olid, läbimõeldud, kusjuures.
Keegi ei taha teist kuulata, kui see tuleb hakatuseks sõimama, ülbama või ennast kõrgemaks seadma.
By: Oudekki on märts 18, 2008
at 3:50 p.l.
Nojah, eks mina arva tegelikult sama, mis Oudekki. 😉
Aga see, et nad lihtsalt elavad välja oma hetkeemotsiooni, teebki tädikestest need, kellest siin juttu on.
Ja kuulaja asi on, kuidas ta kuuldut vastu võtab.
By: Mirri on märts 18, 2008
at 4:18 p.l.
No need tädikesed on üks peamisi põhjusi, miks ma eelistan elukeskkonnana suurlinna ja ainult.
By: Punane Hanrahan on märts 19, 2008
at 7:53 e.l.
Ju sa, PH, oled hooliv inimene, kes ei suuda kedagi (ka neid “tädikesi” ) tapeediks teisendada.
By: Mirri on märts 19, 2008
at 3:37 p.l.
näib, et mehed tohivad täitsa vabalt olla anonyymsed ja oma õigust kuulutada, sest pahad-pahad on ikka t ä d id.
By: Vari on märts 22, 2008
at 4:44 p.l.
Ekstaole. Eesotsas on esimees, olgu ta või seksikas tibi Maria. Tüütu korralekutsuja või tühjajutu heietaja on ikka tädi. Olgu ta siis Jüri või Mihkel (vt ka minu kommentaari 3:04 pm).
No seega võetakse neilt pahadelt meestelt isegi nende sugu ära. 😉
By: Mirri on märts 22, 2008
at 5:06 p.l.
[…] Hiljuti oli juttu veebieetikast ja mutikestest selles kontekstis. Siis kirjutas Vari oma kommentaaris […]
By: Pommionud internetis « Mirri mõtted on aprill 3, 2008
at 6:17 e.l.