Posted by: Mirri | veebruar 7, 2008

Vahet pole (vist)

Teise kursuse kevadel, kui olin 19 aastat vana, tuli meil kirjutada kursusetöö. Anti juhendaja nimi ja tema koordinaadid ja kästi mees ise üles otsida. Läksingi oma juhendajat otsima. Ruumis, kus ta pidi töötama oli suur seltskond ülilõbusas tujus meesterahvaid ja ma kohkusin muidugi tagasi. Siiski tundis rahvas huvi, mida tütarlaps soovib ja ma pobisesin oma soovi. Seltskonnast irdus üks paksuke palja pealaega onu ja teatas rõõmasalt, et tema mu juhendaja ongi ja soovigu mina talle õnne, sest tal on täna kolmekümnes sünnipäev. Ja siis ta lisas üleni särades:” No oleksin ma varem teadnud, et kolmekümneaastane inimene nii noor on!” Ja mina vaeseke mõtlesin, et püha jumal, kui vana on inimene juba kolmekümneselt!

Ja kui ma siis iga kümnendi möödudes imetlen ennast, kui  noor ma ikka olen, siis ma tavaliselt seda teadmist teistega ei jaga!

Aga tegelt inimene ei muutu. Veidral kombel on ta ikka seesama ja kole raske on mitte kiljatada: “Kes oleks võinud arvata, et tegelikult me oleme  igavesti noored!”
Hm. Ja siis tuleb keegi, kes on samasugune nagu mina ja arvab, et inimesed peaksid väärikalt vananema. Ei tea, kuidas see peaks toimuma? Eriti minu puhul, kes ma alati olen väärikas olnud. 🙂

Advertisements

Responses

  1. Mirri on yks minu lemmikblogijatest. Alati leian siit midagi huvitavad ja m6tteid, mida m6elda.

  2. Aitäh, Piret, ma olen meelitatud! 🙂


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: