Posted by: Mirri | detsember 3, 2007

Väärikus

Kati arutab oma blogis väärikuse üle. Ja teemaks tekkis lapse väärikus. Ma ei arva, et väärikus on omadus, mis last eriliselt kaunistaks. Lindgrenil on väärikas Väike Tjorven, sümpaatne tegelane. Aga väärikus on ju enesekindluse tulemus (ma tean, ma olen kogenud, ma näen läbi, mind see ei puuduta, ma suudan ise otsustada, jne jne) ja enesekindlus varajases nooruses võib arengule takistuseks olla. Aga ei pruugi (vist).

Mina olen kohanud üht tõesti väärikat väikelast. Sellist tjorvenitüüpi. Mäletan selgesti meie esimest kohtumist: poiss istus laste liivakasti juures oleval liumäel, nii 4-5 aastat vana. Tulin mina oma kahe lapsega sama liumäe juurde ja soovitasin sellele lapsele midagi. Poiss vaatas mulle pikalt otsa ja teatas:”Ma ei tee seda”. Mina vastu:”Aga miks?” Tema:”See mõte pole minu oma.” Ja istus rahumeeli edasi jälgides, kuidas minu lapsed ja tema vanem õde liivakastis toimetavad.

Sama vaatlev ja distantsihoidev olek oli sel lapsel alati. Ja alati, kui ma teda nägin mõtlesin ma, kuidas tal hakkab edasises elus minema.

See poiss polnud autist. Hiljuti, kui arutasime tööl autistidest, ütles üks minu kolleeg, et autististist lapsed näevad väga väärikad välja. Ja keegi lisas, et jah, seni kuni nad hirmsa häälega karjuma ei hakka, kui nad leiavad, et reegleid pole jälgitud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: