Posted by: Mirri | november 27, 2007

Prügivärk

Ma siiski ei arva, et meil see plaanitav prügisorteerimine väga põhjalikult läbi oleks mõteldud. Minu meelest on asi valesti väikelinnade tasandil. Nüüd on kohustus igal individuaalelamul sõlmida prügiveo leping, kusjuures konteineritäis prügi tuleb tekitada maksimaalselt kuu aja jooksul. Minimaalne prügikast oli vist 700 liitrit. Olen väikelinnas elanud oma elu esimesed 18 aastat ja pole sidet väikelinnaga senini kaotanud. Nii palju äraantavat prügi ei teki üheski tavalises perekonnas. Minu arvates on inimesed väikelinnades alati prügi sorteerinud. Biolagunevad lähevad komposti, väike paber ja muu süütult põlev kraam ahju ja ajalehed vanapaberiks. Tagastatav taara on alati tagastatud. Kui hakkas hulgi plastmassi tekkima, siis õige varsti taipasid ahjuomanikud, et plastmassi ei tohi põletada. Rikub lõõrid ja korstna ära. Tegelt ei ole tavalisel inimesel suurt teadmisi kahjulikest (lenduvatest) põlemisjääkidest aga tal on teadmised oma korstnast. Ja korstent ei tohi kahjustada 🙂 . Väikelinnade prügiprobleem on mittepõlevad jäätmed ja need jäätmed, mis pole biolagunevad. Need kaunistavad kõikide väikelinnade lähedasi metsaaluseid.

Minu meelest on liiast väikelinnade suhteliselt vaest elanikkonda kiusata mingite prügilepingutega, mille põhjal tuleb maksta vähemalt 40 krooni kuus. Väikelinnades võiks olla mingi pisike prügimaks ntx 5 krooni kuus täiskasvanud elanikult vms. Ja selle maksu eest oleksid teatavates kohtades suurte konteineritega prügimajad, kuhu saab tuua põletamisele ja komposteerimisele mittekuuluvad jäätmed . Ja need konteinerid võiksid seal majas siis ka eraldi plasti ja klaasi ja metalli jne jaoks olla. Ja prügifirma sõidab siis teatava graafiku alusel need majad läbi ja viib jäätmed ära.

Praeguse plaani järgi peab iga individuaalelamu omanik ostma ühe suure prügikasti. Seega pole klaasi, plasti, metalli jne sorteerimist üldse ette nähtud.

Advertisements

Responses

  1. Väikelinnades, kus on peamiselt individuaalelamud, võiks selle lahendada ka nii, et prügiauto sõidab kõik majad läbi igal nädalal ja korjab kokku nädalajooksul tekkinud prügi. Näiteks esmaspäeval biojäätmed, teisipäeval metall, kolmapäeval plast, neljapäeval klaas. Kui sul ei ole sel nädalal vaja, siis saad helistada kompaniisse ja ütelda, et sinu juurde sel nädalal ei ole vaja tulla. Loomulikult võiks osa selle finantseerimist tulla maksudest, näiteks sellle vabaneva raha arvelt, mis taaskasutamine kokku hoiab.

  2. Jah, see oleks tõesti reaalne alternatiiv prügimajadele. Aga igal nädal prügi äraandmine oleks selgelt liiast. Prügifirmad on ju ahned ja bensiin kallis. Plasti, klaasi ja metalli koguneb heal juhul kuu jooksul paras äraantav ports.

  3. Väikestes linnades ongi siis see võimalus, et lepitakse kokku vastavalt sellele, kuidas prügi tekib. Seda saab siis optimiseerimisülesandega lahendada, kui tihti on autol mõtet käia, eks see sõltub majapidamiste hulgast.

    Prügifirma ahnust saab ka ohjeldada sellega, et anda talle piir, milline on selle teenuse eest küsitav maksimaalne summa.

  4. Väiksemates/ökonoomsemates majapidamistes ei teki isegi kuu ajaga arvestatavat kogust prügi, mida peaks ära viima. Kui nüüd mõelda linnaväliste vanurite peale, kelle sissetulekud on nii või teisiti piiratud, siis nad hangivad enamuse oma toidukraamist turult või omast aiast, mis ühtlasi välistab plast/klaas/metall-pakendite kogunemise, kuna odavam ja mõistlikum on kasutada oma turukotti-korvi ja väikest piimamannergut. Toodetav prügi on peamiselt vana «Linnaleht», mis läheb puuahju süüteks, ning äärmisel juhul kartulikoored, mis leiavad omale uue kodu komposti hulgas.

    Nii palju kui suudan vaimusilmas ette manada oma vanavanemate elu ja majapidamist, siis ka vägisi ei kujuta ette, kust nad peaksid omale prügi võtma, kuna majapidamises endas toimuv taaskasutus on niivõrd efektiivne ja keskkonnasõbralik.

  5. Mulle meeldib see prügimaja variant selle vabaduse pärast, mida ta inimesele annab. Kui sul prügi pole, siis seda pole ja sa ei pea kuhugi helistama. Samuti ei pea sa meeles pidama, millal see klaasiviija tuleb ja millal saabub metallionu. Ja kui see maja on 300m raadiuses, siis saab selle prügi sinna ka viidud. Vanemad inimesed võtavad väikese kandami aga natuke kõndimist on kasuks.
    Aga see ringi sõitvate prügiautode süsteem on jälle teises mõttes mugav. See sobib rutiinse elustiiliga suurtele peredele.

  6. Prügimajade puhul on muu maailma kogemus näidanud kõigepealt seda ohtu, et tööstus ja asutused hakkavad seda ära kasutama, pannes tööstusjäätmed meie kastidesse (ja makstes nii oma prügikogumise pealt kordi vähem) ning seega saame olukorra, kus firma teenib kasumit meie maksude arvelt.

    Samas kui on koht, kus mingit tootmist ei ole ja asutuste prügitootmine on ka üliväike ja kontrollitav, siis kindlasti on ka prügikastid hea variant.

    Samas autod võimaldavad enam paindlikkust: kui sul prügi ei teki, siis sa ka ei maksa selle äraviimise eest.

  7. Minu hea tuttav kurtis aga, et ntx Tartus on selline süsteem, et maksad alati. Kui aga unustad õigel päeval kogemata oma prügikasti tänava äärde veeretada, siis maksad kahekordselt, sest auto sõitis tühikäigul.
    Väikelinnades muidugi tööstusehirmu pole. Ka on see kogumismajade süsteem keskkonnasõbralikum, sest autokütust kulub kindlasti vähem. Võrdse prügimaksu puhul on muidugi alati see hirm, et keegi teine saab sinu kuhul teenuse ;).

  8. No siis tuleb Tartus selle süsteemi muutust nõuda – kuna see on kohaliku omavalitsuse õigus otsustada. Või nõuda prügifirmalt numbrit, kuhu helistada, kui prügi ei ole.

    Aga asutustes ja tootmises tekkiva prügi töötlemine on kordi kallim ja keerukam. Isegi pagaritööstuse oma, lauatehasest rääkimata, ka Eesti väikelinnades on tööstuslikku tootmist täiesti olemas (külades ei ole). Antsla on esimene väikelinn, kus mul puidutöötlemine pähe tuleb. Kui see on välistatud, siis miks mitte.

    Siin ei ole mitte probleemi, et nad saaksid minu kulul teenuse, vaid see, et nad teenivad minu kulul kasumit: see kokkuhoid, mis neil tuleb prügiteenuse eest vähem maksmiseks transleerub ebaproportsionaalseks kasumiks. Tööstuslikke jäätmeid ja kodustekkivaid jäätmeid ei saa võrrelda (nagu üteldud, esimeste käitlemine on kallim ja mitte ainult hulga pärast).

    Sellepärast ma praeguse süsteemiga muidugi rahul olengi, et see lubab igal omavalitsusel otsustada sellise süsteemi kasuks, mis selles omavalitsuses kõige mõistlikum on. Omavalitsustes on võimalik ka inimestea nõu pidada – kui seda ei tehta, siis tuleb rahulolematud kokku koguda ja ise omavalitsuse poole pöörduda parema süsteemi loomiseks.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Kategooriad

%d bloggers like this: